Riided

Üldiselt on riiete puhul atraktiivne nende hind ja väljanägemine. Kangamaterjalide koostisele, rõivaste töötlemisel kasutatud kemikaalidele mõtleme palju harvem. Kandes uusi riideid meie kehad puutuvad kokku tegelikult ohtlike ainetega.

Miks tuleb rõivastes esinevatele kemikaalidele tähelepanu pöörata? Paljud ütlevad, et tänapäeval pole võimalik olla eemal ohtikest ainetest kuid kui me oleme teadlikumad siis saame otsustada ikkagi väga palju millega kokku puutume. On oluline teada, millega me igapäevaelus kokku puutume või mida enda naha vastu paneme. Ei saaks öelda, et teadmised on võim, sest kui me neid teadmisi ei rakenda on need kasutud.

Rõivaste tootmisprotsessist ei ole võimalik kõiki kemikaale välja jätta, kuid uute riiete valimisel saame teha teadlikke valikuid ning vältida kõige ohtlikumaid aineid. Miks riietel on üldse ohtlikud ained ?

Kui tõmmata aega tagasi poest kuni riideesemete joonestusteni siis sinna vahele jääb hunnik protsesse mida riided peavad läbima enne kui tarbija neid üldse osta sooviks.

Tekstiili tootmiseks ning sellele soovitud omaduste andmiseks kasutatakse väga palju erinevaid kemikaale. Lisaks töödeldakse valmisriideid, et anda neile lõppviimistlus ning teatud omadused. Näiteks spordiriideid töödeldakse antibakteriaalsete kemikaalidega, mööbliriideid ja vaipkatteid töödeldakse leegiaeglustitega, samuti lisatakse teinekord erinevaid säilitusaineid, et riideid ei läheks transportimisel kopitama. Ka värvilised pildid särkidel on keemia mõjul saavutatud.

Nagu ikka on enamus kemikaalidest elusolenditele kahjulikud. Probleemid keemia käitlemisega, töötlemisega jne on juba täiesti iga ettevõtte enda lahendada. Paratamatus on see, et lõpp produkt sisaldab kõiki neid kemikaale mis tootmise käigus on juba kasutatud. Riided on otseses kokkupuutes meie nahaga ning sealt võivad potentsiaalselt ohtlikud ained meie organismi sattuda. Keskkonda satuvad samad ained pesupesemisega.


 

Milliseid kemikaale siis ikkagi riietes kasutatakse ?

 

Triklosaani (nahka ärritav ning kahjulik veeorganismidele) ja hõbeioone (väga mürgine veeorganismidele) võidakse kasutada näiteks spordiriiete töötlemisel, et parandada nende antibakteriaalseid omadusi, takistamaks bakterite levikut ja halba lõhna.

Keelu on endale saanud dimetüülfumaraat, kuna see biotsiid võib esile kutsuda tõsiseid allergilisi reaktsioone. Kemikaali kasutatakse igapäevastes tarbekaupades. Kuigi väljaspool Euroopat võib dimetüüldumaraati kasutada, näiteks väikestes kotikestes pakkides ja nii võivad need ka lihtsasti impordiga Euroopa sattuda. Dimetüülfumaraati kasutatakse kaitseks hallituse eest, mis võib nahkmööblit ja -jalanõusid niiskes kliimas ladustamise ja transportimise ajal kahjustada. Dimetüülfumaraat pakitakse väikestesse kottidesse, mis kinnitatakse mööbli sisse või lisatakse jalatsikarpidesse. Dimetüüldumaraat imendub kindlasti läbi riiete otse nahale ning võib tekitada seal valusat kontaktdermatiiti.

Süntetilisi asovärve kasutatakse riietel ja mis veel imestada isegi toidutööstuses. Euroopa Liidus on teatud asovärvide kasutamine keelatud ning neid ei tohi kasutada inimese nahaga vahetult kokkupuutuvate tekstiili- ja nahktoodete värvimiseks. Aromaatsed lõhnad mis asovärvidest tulenevad on vähki tekitava ning põhjustavad inimestel allergiaid. Enamus neist väridest on vees lahustuvad ning kerge higistamise korral liiguvad ilma vaevata otse vereringesse või kopsude kaudu organismi.

Nonüülfenooletoksülaate (NPE) kasutatakse muu hulgas ka tekstiilide töötlemiseks. Selline doksiin on väga ohtlik kuna kuhjub elusorganismide kudedesse. NPE ja NP on veeorganismidele väga mürgised ning neid peetakse hormonaalseid häireid põhjustavateks aineteks, kuna neil on võime matkida östrogeeni. Keskkonda jõuavad kemikaalid peamiselt kodumajapidamiste ja tööstuste heitvete kaudu, kuna seda on äärmiselt keeruline sealt välja puhastada. Euroopa Liidus on nende ainete kasutamise õigusaktides sätestatud piirangute abil oluliselt vähendatud, kuid siiski on NPE endiselt üsna laialdaselt kasutuses tööstuslikes protsessides ja toodetes, mis on valmistatud väljaspool Euroopa Liitu.

Ftalaadid on klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks, mõned neist võivad jääda keskkonda pikaks ajaks ning avaldada sellele kahjustavat toimet. Ka ftalaatide kasutamine on Euroopas seadusega normaliseeritud. Just viimast kasutatakse värviliste särkida printimisel. Kvaliteetsed riided leiad siit.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga